Elektrikitarri kaablid

Elektrikitarri kaabli mõlemas otsas on 6,3 mm mono jack-pistik ning see ühendab kitarri võimendi, pedaali või helikaardiga. Kaabel on varjestatud, et see ei korjaks valgustitest ja toitekaablitest suminat. Valikus on sadu kitarrikaableid tootjatelt Fender, Cordial, Roland, Revoltage, Cascha, Bespeco ja Soundking – sirgete ja nurkpistikutega, PVC- või tekstiilümbrisega. Sama kaabel sobib ka basskitarrile ja elektroakustilisele kitarrile.

Kui pikk kitarrikaabel valida?

Kodus väikese kombo juures harjutamiseks piisab 3 m pikkusest kaablist, mis ei jää siis üle terve toa vedelema. Prooviruumi ja lavale võetakse tavaliselt 6 m, et saaksid liikuda kaablit pingule tõmbamata. Pikkused 9 ja 10 m on suurte lavade jaoks või siis, kui seisad võimendist kaugel. Pedaalilaual efektide vahele käivad lühikesed patch-kaablid, klahvpillide ja teiste pillide kaablid leiad kategooriast pillikaablid.

Sirge või nurkpistikuga jack kitarri jaoks?

Nurkpistik (90°) sobib kitarridele, mille väljund on kere serval või kaanel – kaabel ei turrita välja ja koormab pesa vähem. Sirge pistik on universaalne ja selle ühendad iga võimendi või pedaaliga. Seepärast on paljudel kaablitel kitarripoolne ots nurgas ja võimendi või esimese pedaali poolne ots sirge.

Kas kaabel muudab kitarri kõla?

Suurema mahtuvusega pikk kaabel võib passiivsete helipeade puhul kõrgeid sagedusi summutada, nii et kitarr kõlab tumedamalt. Mahtuvust märgitakse pikofaradites meetri kohta (pF/m) ja valikus olevad kaablid jäävad umbes vahemikku 75–115 pF/m. Kui mängid pika kaabliga ja tahad heledamat kõla, vali väiksem väärtus või lühem kaabel.