Soundiron Waterharp v3 (Digitaalne toode)

Soundiron Waterharp on põhjalikult multisämplitud löökpilli- ja efektiraamatukogu, mis tabab waterphone'i olemust ja hinge. Selle unikaalse instrumendikontseptsiooni töötas 1960. aastate lõpus välja Richard Waters. Waterphone'e – mida tuntakse sageli ka nime all Water Harp – leidub igas kujus ja suuruses, kuid üldjoontes järgivad need sama põhistruktuuri: messingist anum õõnsa messingist veekambri ja pika kaelaga. Kambri ülaosa on ääristatud vertikaalsete messingvarrastega. Pilli mängitakse neid vardaid tõmmates, lüües või poognaga tõmmates; koos resoneerides tekitavad need tumedaid harmoonilisi või dissonantseid toone ja faktuure. Vardad on lõigatud kindlasse pikkusesse ja paigutatud ümber korpuse nii, et need moodustavad heliridu.

Kambrile vee lisamine ja waterphone'i asendi muutmine muudab mängimise ajal drastiliselt helikõrgust ja tekkivaid harmoonikuid. Veekambrit ennast saab mängida ka löökpillina. Kokkuvõttes võib waterphone'i pidada nii kindla kui ka kindla helikõrguseta löökpilliks, kuid kõige sagedamini kasutatakse seda põnevus- ja õudusfilmide heliribadel ning helikujunduses dramaatilise heliefektina. Soundiron mängis seda paljude erinevate nuiade, pulkade, metallvarraste, sõrmede ja peopesade, poognate ning isegi häältega, et uurida pilli iga nüanssi ja varjatud muusikalist potentsiaali. Seda salvestati nii tühjana kui ka veega täidetuna, samuti seestpoolt hüdrofonide (allveemikrofonide) abil, lahtisel tulel kuumutatuna ning masinakruvidega täidetuna. Lõpetuseks lõime salvestistest mitmesuguste loominguliste helikujundustehnikate abil laia valiku ambientseid helimaastikke, pade, droone ja atmosfääre, viies selle raamatukogu uuele tasemele.