Poolakustilised kitarrid

Poolakustiline kitarr ühendab elektrilised helipead kerega, milles on tühjad või osaliselt tühjad resonantsiruumid. Võrreldes tavalise elektrikitarriga mõjub heli sageli õhulisemalt ning mängides tunned kere tugevamat vastukaja. Kategooriast leiad kompaktseid poolõõnsa kerega mudeleid, suuremaid õõneskerega pille ning erinevat tüüpi keelesildu ja helipeasid. Õige valik sõltub helitugevusest, millega mängid, soovitud kõlast, kere suurusest ja mugavusest.

Poolõõnes kere ja õõneskere on erinevad ehitused

Poolõõnsa kerega kitarril on massiivne keskplokk ning õõnsad küljeosad. Keskosa tugevdab konstruktsiooni, annab keelesillale kindla toe ja aitab tagasisidet paremini kontrolli all hoida. Selline pill sobib bluusi, roki, souli, indie ja džässi jaoks ning tuleb toime puhta heli, kerge ülevõimenduse ja mõõduka moonutusega.

Õõneskerega kitarril on suurem osa kerest tühi ning sageli on ka kere ise suurem. Selle akustiline vastukaja on tavaliselt tuntavam, kuid valju võimenduse ja tugevama moonutusega võib tagasiside kergemini tekkida. Mängijad valivad selle eelkõige džässi, svingi, rockabilly või pehme saateheli jaoks. Tootjad ei pruugi nimetusi kasutada päris ühtemoodi, seega vaata alati konkreetse mudeli ehitust.

Kellele poolakustiline kitarr sobib?

Bluusi- ja rokimängijale

Keskplokiga poolõõnes kitarr pakub täidlast kesksageduste iseloomu ja elavat vastukaja, käitumata iga tugevama moonutuse korral nagu suur õõneskere. Kaks humbucker-helipead võivad katta nii pehme kaelapoolse kõla kui ka kindlama sillapoolse heli. Kui kasutad rohkem võimendust, jälgi õõnsate osade suurust ning pilli käitumist helitugevusel, millega tavaliselt mängid.

Džässimängijale ja puhta kõla austajale

Suurem õõneskere, kaelapoolne helipea ja siledama pinnaga keeled võivad anda pehme kõla, milles on vähem teravaid kõrgsagedusi. Tähtsad on ka kaela laius, ligipääs kõrgematele positsioonidele ja keelesilla tüüp. Kui mängid keerukamaid akorde, on vasaku käe mugavus ja kere tasakaal olulisemad kui pelk pinnaviimistlus.

Lauljale, laulukirjutajale ja kodus mängijale

Poolakustilisel kitarril on meeldiv vastukaja ka vaikselt ilma võimendita harjutades, kuigi see ei asenda akustilise kitarri helitugevust. Võimendiga ühendatuna saab sellega mängida puhtaid saatepartiisid, kasutada kerget moonutust ja luua kihilisi kitarripartiisid. Kodus salvestades pane tähele helipeade surinat, mehaanilist müra ja seda, kui kiiresti suuremal helitugevusel tagasiside tekib.

Kere, mugavus ja ligipääs krihvidele

Kere mõõtmed mõjutavad parema käe asendit ja mugavust istudes. Suurem kere võib sobida akustilise kitarriga harjunud mängijale, kuid väiksemat kasvu inimesele võib selle sügavus ette jääda. Kompaktsem poolõõnes kitarr sarnaneb käes hoidmisel rohkem elektrikitarriga ning on tavaliselt praktilisem pikalt seistes mängides.

Üks või kaks väljalõiget määravad ligipääsu kõrgematele krihvidele, kuid mitte kogu pilli tunnetust. Jälgi ka kaelakanna kuju, krihvide arvu ja kaela kerega ühendamise kohta. Enne tellimist võrdle kaalu ja mõõtmeid, eriti kui kavatsed pilli sageli kaasas kanda.

Kuidas valida helipeasid?

Humbucker-helipead on levinud valik, sest need annavad täidlase kõla ja summutavad suurema osa surinast. Kaelapoolne helipea sobib pehmeteks puhasteks helideks ja džässiakordideks, sillapoolne lisab bluusile ja rokile konkreetsema heli alguse. Vali helipea väljundtase võimendi ja efektide järgi; tugevam signaal ei ole automaatselt igale mängijale parem.

P90 kõlab avatumalt ja tooremalt ning reageerib hästi dünaamikale, kuid võib püüda rohkem surinat. Filter’Tron või sarnase kõlaga helipead seostuvad selgema heli alguse ja rockabilly- või retroiseloomuga. Piesohelipea esineb ainult mõnel mudelil ja lisab magnetilistest helipeadest erineva kõlavärvi, kuid ei asenda tavapärast mikrofoniga võetud akustilist heli.

Keelesild, keeltehoidik ja tremolo

Fikseeritud keelesild koos eraldi keeltehoidikuga on traditsiooniline lahendus. Mõnel õõneskerega kitarril võib keelesild toetuda kaanele ilma püsiva kinnituseta, mistõttu tuleb kõiki keeli korraga vahetades selle asukohta jälgida. Tune-o-matic ja sarnased keelesillad muudavad intonatsiooni ja keelte kõrguse reguleerimise lihtsamaks.

Bigsby-tüüpi tremolo ja sarnased konstruktsioonid võimaldavad helikõrgust õrnalt muuta ning toetavad retrohõngulist mängustiili. Need ei ole mõeldud kangi äärmuslikeks liigutusteks. Valimisel kontrolli keelte kulgemist ja häälestuse stabiilsust ning mõtle, kui palju aega tahad keelte vahetamisele kulutada.

Tagasiside: nii probleem kui ka loominguline tööriist

Õõnsad ruumid reageerivad võimendi helitugevusele. Kui seisad kõlari lähedal ja kasutad palju moonutust, võib kere panna võnkuma helid, mida sa ei soovinud. Aitab asukoha muutmine võimendi suhtes, väiksem võimendus, helitugevuse reguleerimine või massiivse keskplokiga mudel.

Kontrollitud tagasiside võib kuuluda rokiliku väljenduse juurde, kuid puhtas džässis või saatemängus on see sageli häiriv. Kui mängid peamiselt kodus, ei pruugi see olla määrav probleem. Valju prooviruumi või lava jaoks pilli valides pööra sellele sama palju tähelepanu kui helipeadele.

Põhiliste konstruktsioonide võrdlus

Praktiline kontroll enne ostmist

• Kontrolli, kas tegu on keskplokiga poolõõnsa kere, õõneskere või kambritega kerega.
• Võrdle kere laiust, sügavust ja kaalu sellega, kuidas sa istudes ja seistes mängid.
• Vali helipead soovitud dünaamika, surina ja moonutuse hulga järgi.
• Kontrolli keelesilla ja keeltehoidiku tüüpi, eriti kui vahetad keeli ise.
• Valjult mängides arvesta tagasiside käitumisega.
• Koti või kohvri puhul võrdle sisemõõte, mitte ainult nimetust „elektrikitarr”.

Sobiva keelekomplekti valik kategooriast Elektrikitarri keeled mõjutab nii tunnetust sõrmede all kui ka lõplikku kõla. Sagedaseks kaasaskandmiseks on turvalisem kõva kohver kategooriast Elektrikitarride kohvrid, kuid selle mõõtmed ja kuju peavad sobima konkreetse poolakustilise pilliga.